• OMX Baltic0,31%296,78
  • OMX Riga−0,13%914,69
  • OMX Tallinn0,24%2 038,22
  • OMX Vilnius0,31%1 208,58
  • S&P 5000,78%6 389,45
  • DOW 300,47%44 175,61
  • Nasdaq 0,98%21 450,02
  • FTSE 100−0,06%9 095,73
  • Nikkei 2251,85%41 820,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%92,9
  • OMX Baltic0,31%296,78
  • OMX Riga−0,13%914,69
  • OMX Tallinn0,24%2 038,22
  • OMX Vilnius0,31%1 208,58
  • S&P 5000,78%6 389,45
  • DOW 300,47%44 175,61
  • Nasdaq 0,98%21 450,02
  • FTSE 100−0,06%9 095,73
  • Nikkei 2251,85%41 820,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%92,9
  • 23.11.15, 14:52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Käibemaksu laekub Ülemiste ristmiku jagu rohkem

Viimase ajal maksukultuuri paranemine ja maksupettuste vähenemine toob aastas riigile käibemaksu juurde suurusjärgus 100 miljonit eurot ehk ühe Ülemiste ristmiku mahus investeeringu jagu, järeldab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben oma arvutuse põhjal.
Ülemiste ristmiku ehitus
  • Ülemiste ristmiku ehitus
  • Foto: Postimees/Scanpix
Kui eeldada, et muutuse maksukultuuris on peaasjalikult põhjustanud vähemalt 1000euroste arvete deklareerimise (KMD INF) juurutamine ja teised aktiivsed maksukultuuri parandamise meetmed, siis tuleb ühele kaalukausile panna kõigi ettevõtjate täiendav halduskoormus (valdavalt ühekordne kulu) ja teisele ausam konkurentsikeskkond, millest peaks olema huvitatud suurem osa ühiskonnast: ausad ettevõtjad ja nende töötajad, avaliku sektori töötajad, ülalpeetavad ja nii edasi… välja arvatud ebaausad ettevõtjad, kirjutab Aben rahandusministeeriumi blogis.
Rahaliselt tuleks teisele kaalukausile lisaks asetada aga veel üks Ülemiste ristmiku mahus riiklik investeerimisprojekt igal aastal. Seda eeldusel, et käibemaksu laekumise tase jääb selle summa võrra kõrgemaks ka kõigil järgnevatel aastatel. Alternatiivselt võiks tõsta ka näiteks universaalset lastetoetust (mis alles mullu oli 19,18 eurot) tänavuselt 45 eurolt 75 euroni. Ehk teisisõnu – viimase aasta jooksul elimineeritud käibemaksupettuste arvelt oleks lapsetoetused võinud juba ammu olla 30 eurot lapse kohta kuus suuremad. Kui kasutada see summa aga tööjõumaksude langetamiseks, siis võiks meie tulumaksuvaba miinimum olla juba praegu 154 euro asemel 220 eurot kuus, nii et igale palgasaajale jääks igas kuus 13 eurot rohkem kätte.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 7 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele